Kõik artiklid
President Ülle Madise hoiab ametisseastumise tseremoonial käes avatud põhiseaduste köidet

Põhiseadus, mis liigub presidendilt presidendile

Foto: Raigo Pajula (@raigopajula)

Ametisse astudes tõotab Eesti president „kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi“. Tänavu sügisel sai see tõotus endale uue vormi: köitsime põhiseaduse nahka.

Septembri lõpus helistati meile Vabariigi Presidendi Kantseleist sooviga alustada uut traditsiooni: lahkuv riigipea annab järgmisele üle midagi sümboolset. Valik langes põhiseadusele – raamatule, mida president oma töös päriselt kasutab.

Musta nahaga kaetud põhiseaduste köide hõbedase riigivapiga, vahelehtede servadel aastaarvud 1920, 1934, 1938 ja 1992

Neli põhiseadust ühes köites

Köide koondab neli Eesti Vabariigi põhiseaduse teksti: 1920., 1934., 1938. ja 1992. aasta oma. Igaüks neist on omaette plokk, mida eraldavad mustad vahelehed. Aastaarv seisab vahelehe serval, nii et õige koha leiab üles ka siis, kui raamat on kinni.

Püsti seisev musta nahaga kaetud põhiseaduste köide, esikaanel hõbedane riigivapp Põhiseaduste köite mustad vahelehed, mille servadel on aastaarvud 1920, 1934, 1938, 1992 ja sõna „Muudatused“

Vanemad tekstid kontrollisime üle ajalooliste trükiste järgi ja tegime digiversioonidesse mitukümmend parandust.

Viiendas plokis on põhiseaduse muudatused – eraldi poognatel, et uusi saaks aja jooksul lisada.

Avatud köide: vasakul must vaheleht kirjaga „Põhiseadus 1920“, paremal põhiseaduse tekst valgel paberil Lapiti köide, mille vahelehed on astmeliselt nihkes: 1920, 1934, 1938, 1992 ja „Muudatused“

Raamat, mis on ka ese

Köide pidi mahtuma raamaturiiulisse, aga suutma seista ka omaette, skulpturaalse esemena. See pidi hästi avanema ja olema mugav lugeda, ent ühtlasi hoidma nelja põhiseadust lahus ja kandma nende järjepidevuse mõtet.

Lahti püsiv avatud köide: vasakul must vaheleht kirjaga „Põhiseadus 1938“, paremal põhiseaduse tekst

Lahenduse leidsime sealt, kust oma kottidegi puhul: moodulitest. Tänu neile saab muudatusi lisada nii, et raamat jääb tervikuks. Muudatuste plokk ei ole pooleli jäänud koht, vaid teadlikult vabaks jäetud ruum järgmisele ajastule.

Selg on volditud lõõtsana, nii et avatud raamat püsib ilusasti lahti. Seesama selg annab köitele vormi, mis on ühtaegu raamat ja skulpturaalne ese.

Põhiseaduste köide ülalt vaadates: lõõtsana volditud selg ja valged poognad mustade vahelehtede vahel

Põhitooniks on soliidne must. Kõvad kaaned on kaetud nahaga, esikaanel on hõbedane riigivapp ja tagakaanel pimetrükis „Eesti Vabariigi põhiseadused“. Klassikalise kujunduse sisse on peidetud väike sinine aktsent papiääres ja niidis, mida märkab alles lähemalt vaadates. Hoiustamiseks on köitel ümbris, kuid mõeldud on ta siiski igapäevaseks kasutamiseks.

Põhiseaduste köide poolenisti mustast ümbrisest väljas, esikaanel hõbedane riigivapp

Valge leht lõpus

Raamatu lõpus on puhas valge leht. Sinna kirjutab iga president oma käega nime ja ametiaastad. Teisi nimesid raamatus ei ole, sest see ese ei kuulu ühele ametiajale. Ta jääb kasutusse, muutub koos ajaga ja liigub presidendilt presidendile.

Tegijad

Kontseptsiooni ja disaini lõi Stella Runnel. Raamatu köitis Eve Kaaret, Eesti Kunstiakadeemia Köitestuudio juhataja. Sisu kujundas ja küljendas Tõnu Runnel.

12. oktoobril andis president Alar Karis raamatu ametisseastumise tseremoonial üle president Ülle Madisele. Järgmise nime kirjutab raamatusse uus president, kõik muu lisab aeg.

President Alar Karis ulatab ametisseastumise tseremoonial president Ülle Madisele põhiseaduste köite

Foto: Politsei- ja Piirivalveamet